Head konverentsist osavõtjad!
Üleeile sai Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna vaimulik ja teoloog dr Toomas Paul. Ülikooli esindaja rõhutas auhinda üle andes, et Toomas Pauli „töö ei ole piirdunud teoloogilise maailmaga, vaid on olnud pühendatud Eesti ühiskonna vaimsele kasvamisele laiemalt. Toomas Paul on oma loomingu ja eeskujuga aidanud suunata eestlaste vaimset enesetaju. Tema mõtteavaldused räägivad meie kõigiga, andes pidepunkte inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemisele”.
Ma pean märgiliselt väga oluliseks, et meie Alma Mater’i rahvusmõtte auhinna pälvis vaimulik. Toomas Paul ise kommenteeris talle osaks saanud tunnustust järgmiselt: „Kui tegemist on rahvusmõttega ja kui minusugune vaimulik seda väärt arvatakse saama, siis tähendabki see, et Eesti rahvusmõttes on kah ikkagi vaimulik dimensioon täiesti olemas.”
Inimõiguste Instituut ja Turu-uuringute aktsiaselts viisid 2013. aastal läbi uuringu „Usuvabadus Eestis”. Tervelt 54 protsenti uuringu käigus küsitletutest leidis, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest. See tulemus näitab, et kuigi nende hulk, kes Eestis endid kristlike koguduste liikmeteks loevad, on küll oluliselt väiksem, soovib rahva enamus siiski nende traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga.
Arusaam kristlike väärtuste olemusest võib sõltuvalt inimesest olla üpris erinev. Väärtused võiks jagada laias laastus kaheks: nähtavad-mõõdetavad ehk varalis-rahalised ning omaduslik-tähenduslikud ehk tunnetatavad. Mõlemad kategooriad on seejuures ajas muutuvad. Samas mõistame, et muutumine ei tähenda veel ühiskonna poolt sajaprotsendilist aktsepteerimist ning nii ei saa rääkida üheselt mõistetavatest kristlikest väärtustest ka tänapäevase kristluse puhul. Ilmalik ühiskonnaosa ei pruugi mõista ega hinnata kõiki kristlikke väärtusi ja ka vastupidi; ka kristluse enda sees võivad rõhuasetused ja tõlgendused olla üsnagi erinevad, kui räägime kasvõi näiteks Skandinaavia ja Baltimaade luterlike kirikute seisukohtade erinevusest abielu defineerimise teemadel. Diametraalselt erinevaid arvamusi seonduvalt kooseluseaduse eelnõuga on esitatud ka ju näiteks EELK erinevate vaimulike või ilmikute poolt.
Määratlused liberaalne või konservatiivne on omased mitte ainult erakondade seisukohtade iseloomustamisel, vaid ka kirikute siseste mõttevoolude puhul. Ning piirjooned ei ole alati selgelt tõmmatavad, ei Eestis ega ka mujal maailmas. Majanduspoliitilise liberalismiga ei pea aga kindlasti kaasnema moraalivabadus, pigem vastupidi – vabadusega peab alati kaasnema ka vastutus. Kristlus tähendab minu hinnangul kindlasti vastutustundlike valikute ja otsustuste tegemist. Ma usun, et Reformierakonna liikmeteks olevad luterlased, õigeusklikud, katoliiklased ja teiste konfessioonide esindajad on suutnud ja suudavad jätkuvalt ühitada enestes religioossed ja maailmavaatelised seisukohad, ilma et nad peaksid minema konflikti oma südametunnistusega. Reformierakond on alati respekteerinud kõigi oma liikmete usulisi vaateid ning kedagi pole sunnitud hääletamistel minema vastuollu oma tõekspidamistega.
Ma usun, et kristlike väärtuste püsimisel ja edasiandmisel on äärmiselt oluline roll kristlikel koolidel. Viimastel aastatel on mitmes paigas Eestimaal alustanud tegevust kristlikud üldhariduskoolid, asutatuna nii luterlaste, õigeusklike kui katoliiklaste poolt. Koolide käivitamine ei ole kindlasti olnud lihtne ning seda enam väärib imetlust ja tunnustust, et need koolid on saavutanud tegevuse algusest peale kõrge usaldusväärsuse ja õppekvaliteedi. Erakondade esindajatena saame me ühiselt selliseid algatusi toetada.
Erakonnad saavad kindlasti läbi riigi- ja omavalitsusasutuste tegevuse aidata kaasa ka sellele, et toetada seda tänuväärset tööd, mida tehakse koguduste poolt sotsiaalvaldkonnas. Ma kutsun üles usaldama kogudusi selle töö tegemisel, sest läbi koguduste, nende diakooniatöötajate ja teiste abiliste on tihti võimalik saada kiirem, vahetum ja usalduslikum kontakt nende inimestega, kelleni avalik sektor ei pruugi jõuda. Tallinna Peeteli kogudus, Tallinna Oleviste kogudus, Ema Teresa õed – need on vaid mõned näited kogudustest ja ordudest, kes on enda kanda võtnud väga vastutusrikka rolli. Avaliku sektori ja meedia poolt tuleks sellist tegevust kindlasti senisest palju enam väärtustada ja soodustada ning ühtlasi ka laiemalt teadvustada, et kirikute ja koguduste tegevus on ühiskonna poole suunatud palju avaramalt kui seda tavapäraselt ette kujutatakse.
Kristlike väärtuste hoidmine on mõeldamatu ka ilma toimivate ja heas korras pühakodadeta. Jah, me seisame paljudes Eestimaa paikades silmitsi elanikest tühjenevate kihelkondadega. Ka kogudused jäävad väiksemaks. Nii riik kui kirik peavad tegema keerulisi valikuid, millistes Eestimaa paikades ja millises ulatuses on võimalik oma tegevusi jätkata. See on taas teema, kus erinevate erakondade esindajad kohalikes omavalitsustes saavad koos kogudustega, samuti koos kohalike ettevõtjate ja teiste kodanikuühendustega otsida võimalusi selleks, et kirik kui kihelkonnaelu keskpunkt saaks jätkuvalt oma uksed lahti hoida nii kohalike inimeste kui külaliste jaoks.
Täna oleme sunnitud rääkima aga mitte ainult maakogudustest, vaid ka ühest kirikust, mis asub Eesti suuruselt kolmandas linnas. Üheksa aastat tagasi, kui toimus esimene konverents teemal „Kristlikud väärtused Eesti poliitikas”, ütles tollane peaminister Andrus Ansip oma ettekandes: „Täna on meie ees selge ülesanne toetada Narva Aleksandri kiriku taastamist, mille tähendus on kaugelt suurem kui ainult ühe kirikuhoone ülesehitamine.” Riigipoolne tugi Narva Aleksandri suurkiriku taastamises on olnud märkimisväärne. Täna oleme aga vastamisi väljakutsega ühiselt nii EELK kui riigi jaoks, et luterlik kogudus saaks oma tegevust Narva linnas jätkata ning suurkiriku taastamine suudetaks edukalt lõpule viia.
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lähenedes oleme juba praegu tähistamas teist olulist juubeliaastat – nimelt teema-aastat „Kaheksa sajandit Maarjamaad”. Mul on hea meel, et koos Eestimaa kirikutega on seda teema-aastat olnud ette valmistamas ja erinevaid üritusi korraldamas mitmed riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühendused. Kutsun siinjuures üles ka kõiki erakondi läbi oma esindajate kohalike omavalitsuste volikogudes ja valitsustes tegema koostööd kohalike kogudustega, et Maarjamaa-aastat kohtadel väärikalt tähistataks. Kui räägime kristlikest väärtustest, peame kindlasti ühiselt teadvustama meie kristlikku ajalugu ja meie rahva kristlikke juuri, olgu siis näiteks uurides meie rikkalikku rahvapärimust või külastades Maarja-nimelisi kihelkondi ja pühakodasid.
Loodan, et tänasel konverentsil toimuv arutelu erakondade esindajate osavõtul saab olema, arvestades konverentsi aruteluteemasid, viljakas ning soovin meile kõigile head konverentsi jätku!
Hr Hanno Pevkur
EELK visioonikonverntsil peetud ettekanne. 03. detsembril 2014, EELK Usuteaduse Instituut, Tallinn