Erasmusega Euroopasse õppima

Kestus

Õppimise eesmärgil õpirände kestuseks on 2~~(3)~~ kuud (või üks semester või trimester) kuni 12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega).

Õpiränne võib olla ka kombineeritud ehk hõlmata lisaks õppeperioodile ka täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud, ning tegevused võivad olenevalt asjaoludest olla korraldatud kas üksteise järel või samal ajal. Sellise kombinatsiooni puhul käsitatakse seda tervikliku õppeperioodina.

Tutvu partnerkõrgkoolidega

Tutvu partnerkõrgkoolide nimekirjaga.

EELK Usuteaduse Instituudi Erasmus+ partnerite nimekirja vaata siit >>

Universitatea Babes Bolyai, Rumeenia	ubbcluj.ro
MF Vitenskapelig Hoyskole, Norra	mf.no
Evangélikus Hittudományi Egyetem, Ungari	uni.lutheran.hu
Aristotelio Panepistimio Thessalonikis, Kreeka	auth.gr
Lutera Akademija, Läti	luteraakademija.lv
Aarhus Universitet, Taani	au.dk
Itä-Suomen Yliopisto, Soome	uef.fi
Muu kõrgkool	Küsi võimalusi Erasmus+ koordinaatorilt

Ülikooli valimisel jälgi eriala, et see klapiks sinu erialaga.

Mine ülikooli kodulehele ja vaata, mis õppeaineid nad Erasmuse tudengitele pakuvad ja kas need on keeles, mida sa oskad.

Kui konkreetse ülikooli kohta küsimusi tekib, võta kindlasti ühendust Erasmus koordinaator Margit Ubalehega, margit.ubaleht@eelk.ee.

Kõik Erasmus+ õpirände sihtkõrgkoolid peavad olema instituudi partnerkõrgkoolid ehk kõrgkoolid, kellele on Erasmuse kõrgharidusharta ja kes on sõlminud instituudiga enne õpirände algust kõrgkoolidevahelise partnerlepingu.

Kes saavad osaleda?

Üliõpilane peab olema immatrikuleeritud EELK Usuteaduse Instituuti, st õpingud väliskõrgkoolis peavad lõppema üliõpilase õppimise ajal.
Pikemas õpirändes saab osaleda alates rakenduskõrgharidusõppe 2. aastast, magistriõppe piirangut ei ole.

Vahetusüliõpilase keeleoskus peab olema piisav väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt ja tulemuslikult osalemiseks. Ülikooli valides veendu esimese asjana, mis keeles sinu valitud õppeained toimuvad. Paljudes Euroopa kõrgkoolides loetakse loenguid inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks.

Algtasemel kohalikku keeleoskust nõutakse sageli näiteks Hispaanias, Saksamaal, Portugalis, Prantsusmaal ja Itaalias. Mõnikord pakuvad partnerkõrgkoolid võimalust õppida kohalikku keelt õpingutega paralleelselt toimuvatel keelekursustel.

Kandideerimiseks on vajalik esitada tõend, mis kinnitab õppekeele oskust vähemalt B2-tasemel.

Tunnustamine

Välisülikoolis pead koguma vähemalt 15 ainepunkti semestris õppeainete eest, mis sobivad sinu õppekavasse. Kuna tihti juhtub, et valitud õppeaine jääb ära, seda loetakse vales keeles või ei sobi see sinu tunniplaani, soovitame valida rohkem aineid, et varu oleks olemas.
Kui vastuvõttev kõrgkool on kehtestanud sissetulevatele vahetusüliõpilastele suurema õppetöö minimaalse mahu, siis tuleb järgida seda nõuet.
Erasmus+ üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas eksamite ja muude arvestuslike tööde tulemusi, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.

Muud nõuded

Üliõpilane, instituut ja vastuvõttev kõrgkool või organisatsioon peavad allkirjastama enne õpirändesse minekut õppelepingu (OLA).

Välismaal veedetav õppeperiood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa. Osalemist kõrgkoolis toimuvatel kursustel ei saa lugeda praktikaks.

Üliõpilaste põimitud õpirände puhul võivad tegevused hõlmata osalemist põimõppe vormis pakutavatel kursustel ükskõik mis partnerkõrgkoolis, veebikoolitust ja veebis tehtavaid ülesandeid või osalemist põimitud intensiivprogrammides.

Toetused

Kui sa osaled Erasmus+ programmis, on sul õigus saada elamistoetust, ja reisitoetust, mis aitab katta üliõpilasvahetusega seotud kulutusi.

Elamis- ja reisitoetust eraldi taotlema ei pea, neid arvestatakse koos ühe toetusena ja on ette nähtud kõigile, kes suunduvad Erasmusega välisüliõpingutele.

Õpirändetoetused maksab üliõpilasele instituut peale üliõpilasega toetuslepingu sõlmimist.

Osalejate otsesed elamiskulud meetme elluviimise ajal.

Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral – põhisummad pikaajalise õpirände jaoks Üliõpilased võivad saada individuaalset toetust, mis aitab katta välismaal läbitava õppe- või praktikaperioodiga seotud täiendavad elamiskulud. ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul määravad need igakuised summad kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutuste ja/või kõrgkoolidega allpool kirjeldatud viisil objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid on jagatud järgmisse kolme rühma.

rühm Kõrgema elukallidusega riigid Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani. Programmivälised kolmandad riigid 13. ja 14. piirkonnast
rühm Keskmise elukallidusega riigid Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi
rühm Madalama elukallidusega riigid Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari
Üliõpilastele programmi „Erasmus+“ raames antav individuaalne toetus oleneb lähte- ja sihtriigi vahelisest õpirändevoost ja seda arvutatakse järgmiselt:

suundumine sarnase elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi keskmise taseme toetust;
suundumine kõrgema elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi kõrgema taseme toetust;
suundumine madalama elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi madalama taseme toetust.
Riiklikud bürood määravad kindlaks toetuse summad järgmistes vahemikes.
ELi keskmise taseme toetus: keskmist toetussummat – vahemikus 292–606 eurot kuus – kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse sarnase elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 1. rühma riikidesse, b) 2. rühma riikidest 2. rühma riikidesse ja c) 3. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
ELi kõrgema taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millele on lisatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 348–674 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse kõrgema elukallidusega riiki: a) 2. rühma riikidest 1. rühma riikidesse ning b) rühma riikidest 1. ja 2. rühma riikidesse.
ELi madalama taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millest on maha arvatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 225–550 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse madalama elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 2. ja 3. rühma riikidesse ning b) 2. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood arvesse kaht järgmist elementi:
ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
välismaal õppida või end koolitada soovivate üliõpilaste nõudluse üldine tase. Riiklikud bürood võivad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja
piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma kõrgkoolidele paindlikkust ning määrata riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema

põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav kaasrahastamine.

VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA PIKAAJALISE ÕPIRÄNDE KORRAL Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele ELi toetusele lisasumma 250 eurot kuus. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega. PRAKTIKAL OLEVAD ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA PIKAAJALISE ÕPIRÄNDE KORRAL Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele ELi toetusele lisasumma 150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja äsjalõpetanutel on õigus saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud lisasumma.

ÄÄREPOOLSEIMATEST PIIRKONDADEST NING ÜLEMEREMAADEST JA -TERRITOORIUMIDELT PÄRIT ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD, KES OSALEVAD PIKAAJALISES ÕPIRÄNDES ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja – territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivate või õppinud üliõpilaste ja äsjalõpetanute puhul kohaldatakse alljärgnevaid suuremaid individuaalse toetuse summasid, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad kaugusest teistest ELi liikmesriikidest ja programmiga liitunud kolmandatest riikidest, ning majandustaset. Lähtekoht Sihtkoht Summa Äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid ELi liikmesriigid, programmiga liitunud kolmandad riigid ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad riigid 786 eurot kuus Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata. Praktika jaoks ette nähtud lisasumma määratakse.

LÜHIAJALISES FÜÜSILISES ÕPIRÄNDES OSALEVAD ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE PÕHISUMMAD (PÕIMITUD ÕPIRÄNNE NING DOKTORANTIDE LÜHIAJALINE ÕPIRÄNNE) Individuaalse toetuse põhisummad on alljärgnevad. Füüsilise õpirände kestus Summa (mis tahes ELi liikmesriik, programmiga liitunud kolmas riik või programmiväline kolmas riik) Tegevuse elluviimise 14. päevani 79 eurot päevas Tegevuse elluviimise 15.–30. päev 56 eurot päevas Praktika jaoks ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata. ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide alla kuuluvad ülemeremaad ja -territooriumid. VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA LÜHIAJALISE FÜÜSILISE ÕPIRÄNDE KORRAL Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände perioodi korral ning 150 eurot juhul, kui see periood kestab 15– 30 päeva. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega.

Reisitoetus aitab katta osaleja kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Käesoleva Erasmus+ programmiperioodi üks tähtsamaid rõhuasetusi on keskkonnateadlikkus ja -sõbralikkus. Kõiki õpirändes osalejaid julgustatakse õpirändesse minnes mõtlema oma reisiviisi peale ning võimaluse korral eelistama keskkonnasõbralikku reisiviisi.

Keskkonnasõbralikud transpordivahendid on:

buss;
rong;
jalgratas;
laev;
sõidujagamine (näiteks koos sõbraga autoga minekul).

Erasmus+ programmijuhendi järgi ei ole keskkonnasõbralikud sõidukid lennuk, auto või mootorratas (kui neid kahte viimati nimetatut kasutatakse üksinda).

Alla 500 km pikkuse vahemaa korral saavad osalejad reisimiseks üldjuhul kasutada keskkonnasõbralikke transpordivahendeid. Üle 500 km pikkuse vahemaa puhul on väga oluline kasutada erinevaid transpordiliike, et muuta oma reis keskkonnasäästlikumaks.

Keskkonnasõbralikumalt reisides, on võimalik saada suuremat reisitoetust ning lisaks ka täiendavalt kahe päeva eest lisa elamistoetust (vt Individuaalne elamistoetus) mis katab keskkonnasõbraliku reisiviisi eelistamise tõttu pikenenud reisimisaja päevade elamiskulud.

Lisatoetuse saamiseks tuleb roheliselt reisida vähemalt pool vahemaast oma koolist vastuvõtvasse kooli/asutusse ja tagasi.

Reisitoetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks sihtkoha kaugus osaleja/saatva isiku kohta. Taotleja peab märkima lähtekoha (Instituut) ja tegevuse toimumise koha vahemaa kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit.

Sihtkoha kaugus	Keskkonnasõbralik reisiviis	Muu reisimine
10–99 km	56 eurot	28 eurot
100–499 km	285 eurot	211 eurot
500–1999 km	417 eurot	309 eurot
2000–2999 km	535 eurot	395 eurot
3000–3999 km	785 eurot	580 eurot
4000–7999 km	1188 eurot	1188 eurot
8000 km või enam	1735 eurot	1735 eurot

Kaasamistoetus vähemate võimalustega osalejatele on toetus, mis katab lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejatega. Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus isiklike probleemide, füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes ja ettevalmistavatel kohtumistel, ning neid saatvatele isikutele (sh reisi- ja elamiskulude katmiseks, kui see on põhjendatud ja tingimusel, et neid ei kaeta vastavate osalejate puhul reisitoetuse või elamistoetuse hulgas).

Kaasamistoetust makstakse tegelike kulud alusel.

Eelnevalt peab taotleja esitama taotluse, milles põhjendab kulude vajalikkust ja riiklik Erasmuse büroo Eestis peab selle taotluse heaks kiitma.

Pärast õpirände lõppu tuleb taotlejal teha kulutuste kohta aruanne, millele lisatakse kuludokumendid tõenditena. Abikõlbulikud on 100 % rahastamiskõlblikest kuludest (st korrektsel tõendatud ja taotlusega kooskõlas kuludest).

Küsi täiendavat info kaasamistoetuse kohta Erasmus koordinaatorilt Margit Ubalehelt, margit.ubaleht@eelk.ee.

Erasmuse elamis-, reisi-, ja kaasamistoetus ei pruugi katta kõiki välismaal tekkivaid kulutusi ja neid tuleb käsitleda pigem toetusena, mis aitab katta välismaal õppimise kulutusi.

Välismaal viibimise ajal on sul õigus saada riiklikke stipendiume, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Õppemaksu sa väliskõrgkoolile maksma ei pea aga samal ajal tuleb sul maksta õppemaksu instituudile nagu tavapärase Eestis õppimise ajal.

Sa võid välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ja eraõiguslikest fondidest. Pane aga tähele, et nende puhul mõned nt Kristjan Jaagu stipendiumi kasutamine koos Erasmuse stipendiumiga või Erasmuse üliõpilase staatusega pole lubatud.

Erasmuse üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita (ehk minna Erasmusele omal kulul).

KANDIDEERIMINE JA OSALEMINE

Õpirändega seotud tegevuses ja põimitud intensiivprogrammides osalejate valikukriteeriumid määrab kindlaks kõrgkool, kus osalejad õpivad või töötavad.

Kandideerimise protsess

Esmalt tuleb täita välismaal õppija ankeet, millega instituut kinnitab, et sinu valitud väliskõrgkooli õppeaineid arvestatakse õppekava täitmisel. Ankeedi täitmiseks vajalikku nõu õppeainete kohta saad dekaanilt.

Täidetud ja dekaani allkirjastatud ankeet on kandideerimise aluseks. Esita see instituudi Erasmus koordinaatorile e-postil margit.ubaleht@eelk.ee.

Erasmus õpirände taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid:

passi või ID-kaardi koopia (mõlemad pooled)
passipilt (on võimalik eesti.ee alla laadida)
~~motivatsioonikiri~~
keeleoskuse tõend
~~ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (küsi seda oma õppekorraldusspetsialistilt)~~

Taotluse menetlemisel arvestame:

üliõpilase keskmist hinnet
keeleoskust välisülikooli õppekeeles
~~motivatsiooni~~

Nomineerimine

Pärast tähtaega vaatame taotlused üle ja kui kõik on korras, teavitame partnerkõrgkooli, et sa soovid sinna õppima minna.

Taotluse esitamine väliskõrgkooli

Pärast nomineerimist saadab partnerkõrgkool sulle e-kirja infoga, kuidas neile taotlus esitada. Samast kirjast leiad ka loetelu dokumentidest, mida sinult nõutakse. Seejärel tuleb sul esitada taotlus partnerkõrgkooli seatud tähtajaks.

Soovitame juba õpirände planeerimise ajal tutvuda, mis dokumente väliskõrgkool nõuab ja need valmis koguda.

Lõpliku otsuse vastuvõtmise kohta teeb partnerkõrgkool.

Kohe, kui oled saanud välisülikoolist kinnituse vastuvõtmise kohta (Letter of Acceptance), edasta see instituudi Erasmuse koordinaatorile.

**Õppeleping (Online Learning Agreement)**

Õppelepinguga (Online Learning Agreement) kinnitavad kolm osalist – üliõpilane, instituut ja vastuvõttev kõrgkool – vahetusperioodiks üliõpilase õppeplaani. Õppelepingusse tuleb märkida ka need ained, mida soovid oma õppekavas asendada välismaal tehtavate ainetega. Õppelepingu saad täita oma välismaal õppija ankeedi põhjal.

Õppeleping sõlmitakse üldjuhul pärast väliskõrgkoolilt üliõpilasele saadetud vastuvõtu kinnitust. Õppeleping valmistab ette Erasmuse koordinaator Margit Ubaleht.

Leping toetuste saamiseks

Toetusleping välismaale õppima asuva üliõpilasega sõlmitakse õppelepingu (Online Learning Agreement), vastuvõtva asutuse kinnituskirja ja külalisüliõpilase ankeedi esitamise järel. Stipendiumi arvestamise aluseks on väliskõrgkooli vastuvõtukinnitus ja selles nimetatud kuupäevad. Kui tuled väliskõrgkoolist tagasi varem kui +- 5 päeva lepingus olevast kuupäevast, väheneb ka toetuse suurus.

Toetusleping sõlmitakse tavaliselt enne välismaale siirdumist, kuid mitte enne õppelepingu kooskõlastamist. See tähendab, et kui õppelepingu sõlmimine viibib, viibib ka toetuse kättesaamine.

Toetus makstakse välja kahes või kolmes osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% kogusummast välja enne õpinguid ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist. Terve õppeaasta kestva lähetuse puhul makstakse sügis- ja kevadsemestri toetus välja eraldi enne vastava semestri algust 80% ulatuses ning ülejäänud summa pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.

PÄRAST ÕPIRÄNNET

Vajalikud dokumendid ja aruandlus

Esita välisülikooli Erasmuse koordinaatori väljastatud õppeperioodi kinnituskiri (confirmation letter) instituudi Erasmuse koordinaatorile.
NB! Küsi välisülikooli koordinaatorilt varakult, millisest põhimõttest lähtuvalt välisülikool kinnituskirjale kuupäevad märgib, sest siin on erinevaid praktikaid. Õppeperioodi lõpuks võidakse lugeda semestri viimast päeva, viimase loengu või eksami kuupäeva või riigist lahkumise kuupäeva. Õppeperioodi kinnituskirja kuupäevad võiksid olla samad, mis olid neilt saadud vastuvõttu kinnitaval kirjal, sest kui õpingute aeg on kinnituskirjal lühem, väheneb stipendiumi kogusumma.
Esita välisülikooli õppetulemuste kinnituse (transcript of records) koopia instituudi Erasmuse koordinaatorile. Õppetulemused, mille kohta sõlmiti õppeleping, kantakse Tahvlisse. ~~Olemas peab olema ka allkirjastatud välismaale õppima asuva külalisüliõpilase ankeet.~~
Kui läbisid välismaal aineid, milles ei olnud varem kokku lepitud, pead täitma VÕTA taotluse koos õppetulemuste ja aine annotatsioonide koopiatega ja esitama selle instituudi VÕTA nõustajale ainete ülekandmiseks.
Tagasi tulles kui taotlesid vähemate võimalustega üliõpilase kaasamistoetust, siis tuleb esitada instituudi Erasmus koordinaatorile ka aruanne kaasamistoetuse kasutamise kohta, millele lisa kõik kulusid tõendavad dokumendid, aruande vormi saad Erasmus koordinaatorilt.

Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada elektroonne tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna kaudu. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel aruande vormi lingi (Erasmus+ participant report). Aruande esitamine on stipendiumi viimase osamakse saamise eeldus.

Nominaalse õppeaja pikendus

Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal läbitud õppeaineid arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 ainepunkti mahus.

Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise lõppu ja õpitulemuste ülekandmist.

NB! Üliõpilasel, kes õppis välisülikoolis terve õppeaasta, aga õppekava täitmisel läks arvesse ainult 15 ainepunkti, pikendatakse õppeaega ainult ühe semestri võrra.

Pikendatud nominaalaeg annab võimaluse korvata välismaal õppimise ajal tekkinud puudujääke. Tegelikult on võimalik tegemata jäänud õppeained ka jooksvalt järele teha ja ikkagi nominaalajaga lõpetada.

Jaga oma kogemust

Kui oled nõus oma kogemust ka teistega jagama, siis anna sellest meie Erasmus koordinaatorile Margit Ubalehele teada margit.ubaleht@eelk.ee. Sa saad olla toeks ja julgustada ka teisi üliõpilasi Erasmuse õpirändevõimalusi kasutama.

Täiendavalt saab lugeda üliõpilase õpirände kohta siit:

https://eeagentuur.ee/opirandurile/euroopasisene-opiranne-tudengile