Erasmusega praktikale Euroopasse

 

Kestus

Erasmuse praktikat on võimalik sooritada pikaajaliselt või lühiajaliselt (viimase kohta vt lühiajalise õpirände lehelt siin).

Erasmuse pikaajalise välispraktika miinimumkestus on 2 kuud (60 päeva), seda sõltumata õppekavajärgse praktika eelduslikust kestusest. Tavaliselt jääb toetatavate välispraktikate kestus vahemikku 2 kuni 4 kuud. Pikemad praktikad on võimalikud eraldi kokkuleppel rahaliste vahendite olemasolul.

Sama üliõpilane võib osaleda õpirändeperioodides, mille puhul füüsilise õpirände kestus on kokku maksimaalselt 12 kuud igas õppeastmes (rakenduskõrgharidusõpe, magistriõpe), olenemata õpirändega seotud tegevuste arvust ja liigist

Erasmuse praktika toetust on võimalik kasutada mitu korda tingimusel, et kogukestus ei ületa 12 kuud. Võimalik on kombineerida Erasmuse välisõpinguid ja -praktikat ning õpirändeid ei pea olema järjestikkused.

Füüsilise õpirände periood võib olla katkestustega. Katkestusperioodi ei võeta õpirände kestuse arvestuses arvesse.

Praktika puhul ei käsitata ettevõtte/organisatsiooni puhkust katkestusperioodina. Toetus säilib selle puhkuse ajal. Puhkuseperioodi võetakse arvesse praktikaperioodi miinimumkestuse arvestuses.

Kuhu minna?

Praktikakoha peab üliõpilane leidma ise. Praktikabaasi otsimisel tuleb lähtuda ennekõike oma õppekava praktika nõuetest. Praktikabaasiks võib olla mistahes ettevõte või organisatsioon (sh kõrgkool), mille tegevusala ja profiil sobivad konkreetse üliõpilase praktikale seatud nõuetega. 

Välismaal veedetav periood peab moodustama osa üliõpilase kraadiõppeprogrammist. Kui vähegi võimalik, peaks praktika olema üliõpilase õppeprogrammi lahutamatu osa.
Osalemist kõrgkoolis toimuvatel kursustel ei saa lugeda praktikaks.

Küsi kindlasti nõu Erasmus koordinaatorilt, dekaanilt või praktika juhendajalt UI-s, sest praktika peab sinu tasemeõppe õppekava praktikaainele vastama.

Vastuvõttev organisatsioon võib olla ükskõik milline tööturul või haridus-, koolitus-, noorte- või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon. Selline organisatsioon võib olla näiteks:

• avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
• kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
• saatva ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi saatkond või konsulaat;
• sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
• uurimisinstituut;
• sihtasutus;
• kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
• mittetulundusühing, ühendus, valitsusväline organisatsioon;
• karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus;
• sihtriigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta ja keda on tunnustanud pädevad asutused ning kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Praktikat on võimalik sooritada Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Eesti) ning programmiga liitunud riikides- Island, Liechtenstein, Norra, Türgi ja Põhja-Makedoonia Vabariik ja Serbia. Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid. Saatkonnad ja konsulaadid on praktikabaasiks lubatud.

Kes saavad osaleda?

Osaleda saavad:

• Õppekavajärgse praktika sooritamiseks väliriigis saavad taotluse esitada kõik tasemeõppe (rakenduskõrgharidusõpe, magistriõpe) üliõpilased alatest 1. kursusest vastavalt oma õppekavale.
• Erasmus+ programm võimaldab välisriiki praktikale suunduda ka lõpetajatel, eeldusel, et leping sõlmitakse enne lõpetamist ja praktika peab olema sooritatud 12 kuu jooksul pärast lõpetamist.

Toetused

Kui sa osaled Erasmus+ programmis, on sul õigus taotleda elamistoetust, mis aitab katta vahetusega seotud lisakulutusi. Elamis- ja reisitoetust eraldi taotlema ei pea, neid arvestatakse koos ühe stipendiumina ja on ette nähtud kõigile, kes suunduvad Erasmusega välispraktikale. Kaasamistoetust tuleb eraldi taotleda.

Esimese maksena kantakse üle 80% kogustipendiumist. elamistoetust, ja reisitoetust, mis aitab katta õpirändega seotud kulutusi.

Toetused maksab üliõpilasele instituut peale üliõpilasega toetuslepingu sõlmimist.

KANDIDEERIMINE JA OSALEMINE

Kandideerimise protsess

Vali välja praktikakoht, kuhu soovid kandideerida ja räägi nendega oma soov läbi.

Siis tuleb täita välismaale praktikale mineja ankeet, millega instituut kinnitab, et sinu valitud praktikat arvestatakse õppekava täitmisel. Ankeedi täitmiseks vajalikku nõu praktikaainete kohta saad dekaanilt.

Täidetud ja dekaani allkirjastatud ankeet on kandideerimise aluseks. Esita see instituudi Erasmus koordinaatorile e-postil margit.ubaleht@eelk.ee.

Erasmus õpirände taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid:

• passi või ID-kaardi koopia (mõlemad pooled)
• passipilt (on võimalik eesti.ee alla laadida)
• keeleoskuse tõend (vajadusel)
• ingliskeelne õppetulemuste väljavõte (küsi seda oma õppekorraldusspetsialistilt)

Taotluse menetlemisel arvestame:

• üliõpilase keskmist hinnet
• keeleoskust välisülikooli õppekeeles

Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 kuu enne praktika algust.

Nomineerimine

Pärast esitamist vaatame taotluse üle ja kui kõik on korras, teavitame partnerasutust, et sa soovid sinna praktikale minna.

Taotluse esitamine praktikakohale

Välispartnerist praktikakoht saadab sulle e-kirja infoga, kuidas neile taotlus esitada. Samast kirjast leiad ka loetelu dokumentidest, mida sinult nõutakse. Seejärel tuleb sul esitada taotlus seatud tähtajaks.

Soovitame juba praktika planeerimise ajal tutvuda, mis dokumente välispartner nõuab ja need valmis koguda.

Lõpliku otsuse vastuvõtmise kohta teeb välispartner.

Kohe, kui oled saanud välipartnerilt kinnituse vastuvõtmise kohta, edasta see instituudi Erasmuse koordinaatorile.

Praktikaleping (Learning Agreement for Traineeships)

Praktikalepingu vorm edastatakse meilil teel pärast taotluse heakskiitmist, lisainfot ja abi küsi Erasmus koordinaator Margit Ubalehelt.

Praktikalepingu allkirjastavad kõik kolm osapoolt ja kui allkirjad on olemas, tuleb see kohe edastada Erasmuse koordinaatorile.

Praktikaleping on osa Erasmuse toetuslepingust ning selle alusel toimub peale õpirände lõppu praktika arvestamine. Praktikalepingule tuleb kindlasti lisada ka praktika eest arvestavad ainepunktid.

Leping elamis-, reisi- ja kaasamistoetuste saamiseks

Toetusleping välismaale õppima asuva üliõpilasega sõlmitakse vastuvõtva asutuse kinnituskirja ja praktikalepingu vormistamise järel. Leping sõlmitakse instituudi ja üliõpilase vahel.

Toetuse arvestamise aluseks on välispartneri vastuvõtukinnitus ja selles nimetatud kuupäevad. Kui tuled praktikalt tagasi varem väheneb ka toetuse suurus.

Toetusleping sõlmitakse tavaliselt enne välismaale siirdumist, kuid mitte enne praktikalepingu sõlmimist See tähendab, et kui praktikalepingu sõlmimine viibib, viibib ka toetuse kättesaamine. 

Toetus makstakse välja kahes või kolmes osas: üheks semestriks välismaale mineku korral makstakse 80% kogusummast välja enne praktikat ja ülejäänu pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist. Terve õppeaasta kestva lähetuse puhul makstakse sügis- ja kevadsemestri toetus välja eraldi enne vastava semestri algust 80% ulatuses ning ülejäänud summa pärast välislähetusest naasmist ja nõutud dokumentide esitamist.

Majutus ja kindlustus

Enne minekut uuri väliskõrgkoolist, kas nad pakuvad majutust ühiselamus või tuleb majutus leida ise. Majutuse eest tuleb ise maksta. Ühiselamus koha broneerimiseks on tavaliselt vaja kindlaks tähtajaks esitada väliskõrgkoolile vastav avaldus ning võidakse küsida ka broneerimistasu. Paljud kõrgkoolid ei vahenda majutusvõimalusi, aga vajadusel võib nõu saamiseks siiski nende poole pöörduda.

Euroopa-sisese õpirände korral tuleb omada Euroopa ravikindlustuskaarti. Väljaspool neid riike Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning kindlasti tuleb sõlmida erakindlustus.

Oluline on silmas pidada, et Euroopa ravikindlustuskaardi kate on piiratud. See katab küll esmaabi, kuid ei kata muid kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda (nt visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud, riikidevahelise transpordi kulu, eraarsti juures tehtud kulutused).

Kuna Euroopa ravikindlustuskaardi kaitse on piiratud, eeldab Erasmus+ programm lisakindlustuse olemasolu kogu õpirände perioodiks.

See tähendab, et osalejal peab olema kindlustus, mis katab näiteks järgmised olukorrad:

• vajaduse korral reisikindlustus (sh pagasi kadumine või kahjustumine)
• vastutus teistele tekitatud kahju eest (vajaduse korral ka kutsealane vastutuskindlustus)
• õnnetusjuhtumid ja rasked haigused (sh ajutine või püsiv töövõimetus)
• surmajuhtumid (välismaal toimuva projekti korral ka põrmu kodumaale toomine).

Oluline on teada, et kui õpirände ajal juhtub õnnetus, mida oleks saanud kindlustusega katta, kuid vajalik kindlustus puudub, siis Erasmus+ programm ei hüvita neid kulusid vääramatu jõu juhtumina.

Seetõttu on vajalik sõlmida õpirände perioodiks erakindlustusfirmas lisaks meditsiiniabi- ja reisikindlustusleping, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib tehtud kulutused. Soovitame kaaluda ka vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustust, mis aitaks katta kahjujuhtumid, mille põhjustab osaleja või mida põhjustatakse temale.

Muu info

Tutvu välisministeeriumi Reisi Targalt portaalis, millised on riiki sisenemise tingimused. Vajadusel saab infot küsida ka konkreetse riigi välisesinduselt Eestis. Soovituslik on Reisi Targalt lehel oma välisriigis viibimine registreerida, et hädaolukorras saaksid Eesti konsulid sinuga kontakti.

PÄRAST ÕPIRÄNNET

Vajalikud dokumendid ja aruandlus

• Esita välispartneri väljastatud praktika läbimise kinnitus (Traineeship Certificate) instituudi Erasmuse koordinaatorile. 
• Esita praktika läbimist kinnitavad dokumendid oma dekaanile. Praktika mille kohta sõlmiti õppeleping, kantakse Tahvlisse.
• Tagasi tulles kui taotlesid vähemate võimalustega üliõpilase kaasamistoetust, siis tuleb esitada instituudi Erasmus koordinaatorile ka aruanne kaasamistoetuse kasutamise kohta, millele lisa kõik kulusid tõendavad dokumendid, aruande vormi saad Erasmus koordinaatorilt.
• Pärast vahetusõpingute lõppu tuleb esitada elektroonne tagasiside-aruanne EU-Survey keskkonna kaudu. Programmis osalenud tudeng saab e-posti teel aruande vormi lingi (Erasmus+ participant report). Aruande esitamine on stipendiumi viimase osamakse saamise eeldus.

Nominaalse õppeaja pikendus

Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg pikeneb väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra, kui väliskõrgkoolis viibiti vähemalt kolm kuud semestrist ning seal läbitud praktikat arvestati üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 ainepunkti mahus.

Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast praktikalõppu ja õpitulemuste ülekandmist.

NB! Üliõpilasel, kes oli praktikal terve õppeaasta, aga õppekava täitmisel läks arvesse ainult 15 ainepunkti, pikendatakse õppeaega ainult ühe semestri võrra.

Pikendatud nominaalaeg annab võimaluse korvata välismaal õppimise ajal tekkinud puudujääke.

Jaga oma kogemust

Kui oled nõus oma kogemust ka teistega jagama, siis anna sellest meie Erasmus koordinaatorile Margit Ubalehele teada margit.ubaleht@eelk.ee. Sa saad olla toeks ja julgustada ka teisi üliõpilasi Erasmuse õpirändevõimalusi kasutama.

Lisateave

Täiendavalt saab lugeda üliõpilase õpirände kohta siit:

https://eeagentuur.ee/opirandurile/euroopasisene-opiranne-tudengile/