Erasmus+ lühiajaline õpiränne

Kestuseks on 2 kuud (või üks semester või trimester) kuni 12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega).
Õpiränne võib olla ka kombineeritud ehk hõlmata lisaks õppeperioodile ka täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud, ning tegevused võivad olenevalt asjaoludest olla korraldatud kas üksteise järel või samal ajal. Sellise kombinatsiooni puhul järgitakse rahastamiseeskirju ja õpirände miinimumkestust.

Kõik Erasmus+ õppeperioodi kõrgkoolid (nii saatvad kui ka vastuvõtvad), peavad olema kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Kõik kõrgkoolid (nii saatvad kui ka vastuvõtvad) peavad olema pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoolid, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud omavahel kõrgkoolidevahelised partnerlepingud (IIA).

Praktika kestuseks on 2–12 kuud füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega).

Kõik üliõpilased, eelkõige need, kellel ei ole võimalik pikaajalises füüsilises õpirändes õppimise või praktika eesmärgil osaleda, näiteks oma eriala või vähemate osalemisvõimaluste tõttu, saavad põimida lühemat aega kestva füüsilise õpirände virtuaalse osaga (lühiajaline põimitud õpiränne).

Peale selle saavad üliõpilased osaleda põimitud intensiivprogrammides. Nendel juhtudel peab füüsiline õpiränne kestma 5–30 päeva (ei sisalda reisimisele kuluvat aega) ning see tuleb ühitada kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd. Õppimise eesmärgil toimuva põimitud õpirände eest peab üliõpilane saama vähemalt 3 EAPd.

Kui tegemist on üliõpilaste õpirändega praktika eesmärgil, võib vastuvõttev organisatsioon olla:
o ükskõik milline tööturul või haridus-, koolitus-, noorte- või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon. Selline organisatsioon võib olla näiteks:
− avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
− kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
− saatva ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi saatkond või konsulaat;
− sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
− uurimisinstituut;
− sihtasutus;
− kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
o mittetulundusühing, ühendus, valitsusväline organisatsioon;
o karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus;
o sihtriigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta ja keda on tunnustanud pädevad asutused ning kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Rahastamiskõlbliku tegevuse kogukestus õppetsükli kohta

Sama üliõpilane võib osaleda õpirändeperioodides, mille puhul füüsilise õpirände kestus on kokku maksimaalselt 12 kuud iga õppetsükli kohta, olenemata õpirändega seotud tegevuste arvust ja liigist:
▪ esimese õppetsükli (bakalaureuseõpe või muu samaväärne õpe), sealhulgas lühikese õppetsükli jooksul (EQFi 5. ja 6. tase);
▪ teise õppetsükli (magistriõpe või muu samaväärne õpe – EQFi 7. tase) jooksul ja
▪ kolmanda õppetsükli jooksul doktorandina (doktoriõpe või EQFi 8. tase).

Äsjalõpetanute praktika kestus moodustab osa selle tsükli 12-kuulisest maksimumperioodist, mille jooksul nad praktikakohta taotlevad.

Füüsilise õpirände periood võib olla katkestustega. Katkestusperioodi ei võeta õpirände kestuse arvestuses arvesse.

Praktika puhul ei käsitata ettevõtte/organisatsiooni puhkust katkestusperioodina. Toetus säilib selle puhkuse ajal. Puhkuseperioodi võetakse arvesse praktikaperioodi miinimumkestuse arvestuses.

Kulud, mis on otseselt seotud õpirändetegevuse elluviimisega (v.a osalejate elamis- ja reisikulud).
Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.
Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse õpirändetegevuses osalejate arv.

Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatavad õpirändeprojektid:
kuni 100. osalejani 400 eurot osaleja kohta ja alates 101. osalejast 230 eurot iga täiendava osaleja kohta.

Reisitoetus on toetus, mis aitab katta osaleja kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Käesoleva Erasmus+ programmiperioodi üks tähtsamaid rõhuasetusi on keskkonnateadlikkus ja -sõbralikkus. Kõiki õpirändes osalejaid julgustatakse õpirändesse minnes mõtlema oma reisiviisi peale ning võimaluse korral eelistama keskkonnasõbralikku reisiviisi.

Keskkonnasõbralikud transpordivahendid on: 

• buss;
• rong;
• jalgratas;
• laev;
• sõidujagamine (näiteks koos sõbraga autoga minekul).

Erasmus+ programmijuhendi järgi ei ole keskkonnasõbralikud sõidukid lennuk, auto või mootorratas (kui neid kahte viimati nimetatut kasutatakse üksinda).

Alla 500 km pikkuse vahemaa korral saavad osalejad reisimiseks üldjuhul kasutada keskkonnasõbralikke transpordivahendeid. Üle 500 km pikkuse vahemaa puhul on väga oluline kasutada erinevaid transpordiliike, et muuta oma reis keskkonnasäästlikumaks.

Keskkonnasõbralikumalt reisides, on võimalik saada suuremat reisitoetust ning lisaks ka täiendavalt kahe päeva eest lisa elamistoetust (vt Individuaalne elamistoetus) mis katab keskkonnasõbraliku reisiviisi eelistamise tõttu pikenenud reisimisaja päevade elamiskulud.

Lisatoetuse saamiseks tuleb roheliselt reisida vähemalt pool vahemaast oma koolist vastuvõtvasse kooli/asutusse ja tagasi.

Reisitoetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks sihtkoha kaugus osaleja/saatva isiku kohta. Taotleja peab märkima lähtekoha (Instituut) ja tegevuse toimumise koha vahemaa kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkinud elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui
osalejad / saatvad isikud ei kasuta vähese heitega transpordivahendeid, ja maksimaalselt kuue reisipäeva ulatuses, kui nad kasutavad vähese heitega transpordivahendeid.

Kaasamistoetus organisatsioonidele: kulud, mis on seotud õpirändetegevuste korraldamisega vähemate võimalustega osalejatele, kes vajavad tegelike kulude alusel
eraldatavat täiendavat toetust.

Rahastamismehhanism: hüvitamine ühikuhindade alusel.
Eraldamisel kohaldatav reegel: aluseks võetakse nende vähemate võimalustega osalejate arv, kes saavad kaasamistoetuse kategooria alusel lisatoetust vastavalt tegelikele
kuludele.

125 eurot osaleja kohta.

Kaasamistoetus osalejatele: lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejatega. Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus isiklike probleemide, füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes ja ettevalmistavatel kohtumistel, ning saatvatele isikutele (sh reisi- ja elamiskulude katmiseks, kui see on põhjendatud ja tingimusel, et neid ei kaeta vastavate osalejate puhul reisitoetuse või
individuaalse toetuse eelarvekategooriate alusel).

Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.
Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

100 % rahastamiskõlblikest kuludest

Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui riiklik büroo seda nõuab.
Sisepoliitika rahalistest vahenditest toetatava õpirändeprojekti puhul: suured reisikulud.
Rahastamismehhanism: tegelikud kulud.
Eraldamisel kohaldatav reegel: taotleja peab taotlust põhjendama ja riiklik büroo peab selle heaks kiitma.

Finantstagatisega seotud kulud: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.
Suured reisikulud: 80 % rahastamiskõlblikest reisikuludest.

Osalejate otsesed elamiskulud meetme elluviimise ajal.

Individuaalne toetus füüsilise õpirände korral – põhisummad pikaajalise õpirände jaoks
Üliõpilased võivad saada individuaalset toetust, mis aitab katta välismaal läbitava õppe- või praktikaperioodiga seotud täiendavad elamiskulud.
ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul määravad need igakuised summad kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutuste ja/või kõrgkoolidega allpool kirjeldatud viisil objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal. Täpsed summad avaldatakse riiklike büroode ja kõrgkoolide veebisaitidel.

ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid ning 13. ja 14. piirkonda kuuluvad programmivälised kolmandad
riigid on jagatud järgmisse kolme rühma.

1. rühm Kõrgema elukallidusega riigid
   Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani.
   Programmivälised kolmandad riigid 13. ja 14. piirkonnast
2. rühm Keskmise elukallidusega riigid
   Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi
3. rühm Madalama elukallidusega riigid
   Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ungari
4. Üliõpilastele programmi „Erasmus+“ raames antav individuaalne toetus oleneb lähte- ja sihtriigi vahelisest õpirändevoost ja
   seda arvutatakse järgmiselt:

• suundumine sarnase elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi keskmise taseme toetust;
• suundumine kõrgema elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi kõrgema taseme toetust;
• suundumine madalama elukallidusega riiki: üliõpilased saavad ELi madalama taseme toetust.
• Riiklikud bürood määravad kindlaks toetuse summad järgmistes vahemikes.
• ELi keskmise taseme toetus: keskmist toetussummat – vahemikus 292–606 eurot kuus – kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse sarnase elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 1. rühma riikidesse, b) 2. rühma riikidest 2. rühma riikidesse ja c) 3. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
• ELi kõrgema taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millele on lisatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 348–674 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse kõrgema elukallidusega riiki: a) 2. rühma riikidest 1. rühma riikidesse ning b) rühma riikidest 1. ja 2. rühma riikidesse.
• ELi madalama taseme toetus: vastab riikliku büroo kohaldatavale keskmise taseme toetuse summale, millest on maha arvatud vähemalt 50 eurot; jääb vahemikku 225–550 eurot kuus. Neid summasid kohaldatakse siis, kui õpirändetegevuseks suundutakse madalama elukallidusega riiki: a) 1. rühma riikidest 2. ja 3. rühma riikidesse ning b) 2. rühma riikidest 3. rühma riikidesse.
• Oma riigis toetusesaajate suhtes kohaldatavate summade kindlaksmääramisel võtavad riiklikud bürood arvesse kaht järgmist elementi:
• ELi toetust täiendavate selliste muude rahaliste vahendite kättesaadavus ja summa, mis saadakse kohalikul,
  piirkondlikul või riigi tasandil eraõiguslike või avalik-õiguslike asutuste pakutava kaasrahastamise teel;
• välismaal õppida või end koolitada soovivate üliõpilaste nõudluse üldine tase.
  Riiklikud bürood võivad ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahelise õpirände ning 13. ja
• piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse kolmandatesse riikidesse suunduva õpirände puhul pakkuda oma
  kõrgkoolidele paindlikkust ning määrata riigi tasandil kindlaks toetuste vahemikud, mitte summad. See peaks olema

põhjendatud – näiteks võiks seda võimaldada riikides, kus piirkondlikul või kõrgkooli tasandil on kättesaadav
kaasrahastamine.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkinud elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui
osalejad / saatvad isikud ei kasuta vähese heitega transpordivahendeid, ja maksimaalselt kuue reisipäeva ulatuses, kui nad kasutavad vähese heitega transpordivahendeid.

VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA PIKAAJALISE ÕPIRÄNDE KORRAL
Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele
ELi toetusele lisasumma 250 eurot kuus. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood
kokkuleppel riiklike asutustega.
PRAKTIKAL OLEVAD ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA PIKAAJALISE ÕPIRÄNDE KORRAL
Praktikal olevad üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ raames antavale individuaalsele ELi
toetusele lisasumma 150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja äsjalõpetanutel on õigus
saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud
lisasumma.

ÄÄREPOOLSEIMATEST PIIRKONDADEST NING ÜLEMEREMAADEST JA -TERRITOORIUMIDELT PÄRIT ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD, KES OSALEVAD
PIKAAJALISES ÕPIRÄNDES
ELi liikmesriikide äärepoolseimates piirkondades ning ELi liikmesriikide koosseisu kuuluvates ülemeremaades ja –
territooriumidel asuvates kõrgkoolides õppivate või õppinud üliõpilaste ja äsjalõpetanute puhul kohaldatakse alljärgnevaid
suuremaid individuaalse toetuse summasid, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad kaugusest teistest ELi liikmesriikidest ja
programmiga liitunud kolmandatest riikidest, ning majandustaset.
Lähtekoht Sihtkoht Summa
Äärepoolseimad piirkonnad ning
ülemeremaad ja -territooriumid
ELi liikmesriigid, programmiga liitunud
kolmandad riigid ning 13. ja
14. piirkonda kuuluvad
programmivälised kolmandad riigid
786 eurot kuus
Vähemate võimalustega üliõpilastele ja äsjalõpetanutele ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata. Praktika jaoks ette
nähtud lisasumma määratakse.

LÜHIAJALISES FÜÜSILISES ÕPIRÄNDES OSALEVAD ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE PÕHISUMMAD (PÕIMITUD ÕPIRÄNNE
NING DOKTORANTIDE LÜHIAJALINE ÕPIRÄNNE)
Individuaalse toetuse põhisummad on alljärgnevad.
Füüsilise õpirände kestus Summa (mis tahes ELi liikmesriik, programmiga liitunud kolmas riik
või programmiväline kolmas riik)
Tegevuse elluviimise 14. päevani 79 eurot päevas
Tegevuse elluviimise 15.–30. päev 56 eurot päevas
Praktika jaoks ette nähtud lisasummat sel juhul ei määrata.
ELi liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide alla kuuluvad ülemeremaad ja -territooriumid.
VÄHEMATE VÕIMALUSTEGA ÜLIÕPILASED JA ÄSJALÕPETANUD – INDIVIDUAALSE TOETUSE LISASUMMA LÜHIAJALISE FÜÜSILISE ÕPIRÄNDE KORRAL
Vähemate võimalustega üliõpilased ja äsjalõpetanud saavad lisaks programmi „Erasmus+“ individuaalsele ELi toetusele
lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände perioodi korral ning 150 eurot juhul, kui see periood kestab 15–
30 päeva. Kohaldatavad kriteeriumid määravad riigi tasandil kindlaks riiklikud bürood kokkuleppel riiklike asutustega.