Erasmus+ lühiajaline õpiränne

Kestuseks on 5 -30 päeva füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega), sellele lisandub virtuaalne komponent, mis on kohustuslik ja võib toimuda enne, pärast või füüsilise osa ajal. Õppimise eesmärgil toimuva põimitud õpirände eest peab üliõpilane saama vähemalt 3 EAPd.

Õpiränne võib olla ka kombineeritud ehk hõlmata lisaks õppeperioodile ka täiendavat praktikaperioodi, kui see on ette nähtud, ning tegevused võivad olenevalt asjaoludest olla korraldatud kas üksteise järel või samal ajal. Sellise kombinatsiooni puhul järgitakse rahastamiseeskirju ja õpirände miinimumkestust.

Kõik Erasmus+ õppeperioodi kõrgkoolid (nii saatvad kui ka vastuvõtvad), peavad olema kõrgkoolid, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta. Kõik kõrgkoolid (nii saatvad kui ka vastuvõtvad) peavad olema pädevate asutuste tunnustatud kõrgkoolid, kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud omavahel kõrgkoolidevahelised partnerlepingud.

Üliõpilase, instituudi ja vastuvõtva ülikooli vahel sõlmitakse õppeleping ning õpirände eest saab ka ainepunkte.

Praktika kestuseks on 5-30 päeva füüsilist õpirännet (ei sisalda reisimisele kuluvat aega), ning see tuleb ühitada kohustusliku virtuaalse osaga, mis võimaldab koostööpõhist vastastikust veebiõpet ja rühmatööd.

Vastuvõttev organisatsioon võib olla ükskõik milline tööturul või haridus-, koolitus-, noorte- või teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsev avaliku või erasektori organisatsioon. Selline organisatsioon võib olla näiteks:

• avaliku või erasektori ettevõte või väike-, keskmise suurusega või suurettevõte (sh sotsiaalne ettevõte);
• kohaliku, piirkonna või riigi tasandi avalik-õiguslik asutus;
• saatva ELi liikmesriigi või programmiga liitunud kolmanda riigi saatkond või konsulaat;
• sotsiaalpartner või muu tööhõivesektori esindaja, sealhulgas kaubanduskoda, erialaliit, ametiühing;
• uurimisinstituut;
• sihtasutus;
• kool/instituut/hariduskeskus (ükskõik mis tasandil, alates koolieelsest haridusest kuni keskhariduseni, k.a kutse- ja täiskasvanuharidus);
• mittetulundusühing, ühendus, valitsusväline organisatsioon;
• karjääri- ja kutsenõustamis- ning teabeteenuseid pakkuv asutus;
• sihtriigis asuv kõrgkool, kellele on omistatud Erasmuse kõrgharidusharta ja keda on tunnustanud pädevad asutused ning kes on enne õpirändetegevust allkirjastanud kõrgkoolidevahelised lepingud partneritega ELi liikmesriigist või programmiga liitunud kolmandast riigist.

Praktikat on võimalik sooritada Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Eesti) ning programmiga liitunud riikides- Island, Liechtenstein, Norra, Türgi ja Põhja-Makedoonia Vabariik ja Serbia. Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid. Saatkonnad ja konsulaadid on praktikabaasiks lubatud.

Füüsilise õpirände periood võib olla katkestustega. Katkestusperioodi ei võeta õpirände kestuse arvestuses arvesse.

Praktika puhul ei käsitata ettevõtte/organisatsiooni puhkust katkestusperioodina. Toetus säilib selle puhkuse ajal. Puhkuseperioodi võetakse arvesse praktikaperioodi miinimumkestuse arvestuses.

Üliõpilase, instituudi ja vastuvõtva asutuse vahel sõlmitakse praktikaleping. Õpiränne võib katta õppekavas ette nähtud praktika ja selle eest võib saada ainepunkte, aga see ei ole kohustuslik.

Elamistoetust ehk individuaalset toetust makstakse:

1.-14. päev – 79 eurot päevas,

15.-30. päev – 56 eurot päevas.

Vähemate võimalustega üliõpilased saavad ka vähemate võimaluste lisatoetust 100 eurot (kuni 14 päeva kestvate õpirännete puhul) või 150 eurot (15-30 päeva kestvate õpirännete puhul).

Erasmuse õpirände toetusele lisandub ühekordselt Eesti Vabariigi lisatoetus summas 102 eurot (kehtib 2025. a projektist toetuse saajatele) või 72 eurot (kehtib 2026. a projektist toetuse saajatele ja rakendub alates 30.11.2026 õpirändesse suundujatele).

Reisitoetus on toetus, mis aitab katta osaleja kulud seoses reisimisega lähtekohast tegevuse toimumiskohta ja tagasi.

Käesoleva Erasmus+ programmiperioodi üks tähtsamaid rõhuasetusi on keskkonnateadlikkus ja -sõbralikkus. Kõiki õpirändes osalejaid julgustatakse õpirändesse minnes mõtlema oma reisiviisi peale ning võimaluse korral eelistama keskkonnasõbralikku reisiviisi.

Keskkonnasõbralikud transpordivahendid on: 

• buss;
• rong;
• jalgratas;
• laev;
• sõidujagamine (näiteks koos sõbraga autoga minekul).

Erasmus+ programmijuhendi järgi ei ole keskkonnasõbralikud sõidukid lennuk, auto või mootorratas (kui neid kahte viimati nimetatut kasutatakse üksinda).

Alla 500 km pikkuse vahemaa korral saavad osalejad reisimiseks üldjuhul kasutada keskkonnasõbralikke transpordivahendeid. Üle 500 km pikkuse vahemaa puhul on väga oluline kasutada erinevaid transpordiliike, et muuta oma reis keskkonnasäästlikumaks.

Keskkonnasõbralikumalt reisides, on võimalik saada suuremat reisitoetust ning lisaks ka täiendavalt kahe päeva eest lisa elamistoetust (vt Individuaalne elamistoetus) mis katab keskkonnasõbraliku reisiviisi eelistamise tõttu pikenenud reisimisaja päevade elamiskulud.

Lisatoetuse saamiseks tuleb roheliselt reisida vähemalt pool vahemaast oma koolist vastuvõtvasse kooli/asutusse ja tagasi.

Reisitoetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks sihtkoha kaugus osaleja/saatva isiku kohta. Taotleja peab märkima lähtekoha (Instituut) ja tegevuse toimumise koha vahemaa kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat vahemaa kalkulaatorit.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval reisimisel tekkinud elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt kahe reisipäeva ulatuses, kui
osalejad / saatvad isikud ei kasuta vähese heitega transpordivahendeid, ja maksimaalselt kuue reisipäeva ulatuses, kui nad kasutavad vähese heitega transpordivahendeid.

Kaasamistoetus erivajadusega osalejatele on toetus, mis katab lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejatega. Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus isiklike probleemide, füüsilise puude, vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes ja ettevalmistavatel kohtumistel, ning neid saatvatele isikutele (sh reisi- ja elamiskulude katmiseks, kui see on põhjendatud ja tingimusel, et neid ei kaeta vastavate osalejate puhul reisitoetuse või elamistoetuse hulgas).

Kaasamistoetust makstakse tegelike kulud alusel.

Eelnevalt peab taotleja esitama taotluse instituudi Erasmus koordinaatori kaudu, milles põhjendab kulude vajalikkust ja riiklik Erasmuse büroo Eestis peab selle taotluse heaks kiitma.

Pärast õpirände lõppu tuleb taotlejal teha kulutuste kohta aruanne, millele lisatakse kuludokumendid tõenditena. Abikõlbulikud on 100 % rahastamiskõlblikest kuludest (st korrektsel tõendatud ja taotlusega kooskõlas kuludest).

Küsi täiendavat info kaasamistoetuse kohta Erasmus koordinaatorilt Margit Ubalehelt, margit.ubaleht@eelk.ee.