Usuteaduse instituut – kutsumise, kasvamise ja kujunemise paik
Soovin mõnusat ja õnnistatud suvepuhkust kogu UI perele – headele kolleegidele ja üliõpilastele, meie kaastöölistele ja kaasaaitajale nii Eestis kui väljamaal, kõigile toetajatele, kaasamõtlejale ja -palvetajale.
Loodan ja palun, et võiksime kogeda selleski suves kosutavaid hetki, olemist nii iseenda kui omadega, eelkõige aga Jumalaga, et nendest hetkedest võiks võrsuda uus vägi ja ind, kui koguneme Jumala armust taas alustama uut akadeemilist õppeaastat 2019/2020. Palun, et Issand saadaks meile ustavaid mehi ja naisi, kelle meeled on avatud teoloogiale, süda ja hing Issanda teenimisele ja Tema kirikule. Usun ja loodan, et Issand on oma armu ja Püha Vaimuga juhatamas meie tegemisi ja aitab kanda ka igapäeva koormaid, muutes need tänuks ja õnnistuse allikaiks.
Aasta eest püüdsin suvises juhtkirjas leida vastust küsimusele – miks on tuldud ja jätkuvalt tullakse õppima UI-sse. Usun, et nii mõnedki mõtted tolles kirjatöös on tänagi asjakohased, olgu siis järgnevas lühendatult neist mõned ära toodud.
“Küllap on neid, kes tulevad meile teadmiste järele. Olen veendunud, et nad ei pea pettuma – UI-d lõpetades on neil süsteemne ja klassikaline teadmiste pagas, millest on kasu mistahes elualale suundudes. Tõsi, see kasu ei ole alati rahasse arvestatav, kuid korralik, laiapõhjaline ja süvitsi minev humanitaarharidus on alati väärtus iseeneses.
Meie õppijate seas on märkimisväärne hulk neid, kes on tulnud kindla teadmisega valmistuda vaimulikuks või ühel või teisel viisil kasutada õpitut Jumala riigi töös. Kui ma ise kolmekümne aasta eest asusin UI-sse õppima, kuulusin just sellesse rühma – minu kindlaks sooviks ja kutseks oli saada kirikuõpetajaks … Olen rõõmus, et paljudel tänastel UI-sse sisseastujatel on just sama perspektiiv – rakendada õpitut kirikus, ligimese teenimiseks ja Jumala auks.
Instituuti tullakse väga heade õppejõudude järele … Suur osa meie õppejõududes on tasemel, mis võimaldaks neil õpetada mistahes teises Euroopa ülikoolis. Kui räägin õppejõududest, siis ei pea ma silmas ainult nende väljapaistavat akadeemilist taset ja pedagoogilise oskusi, vaid eelkõige nende isiksust – säravaid, eripäraseid ja inspireerivaid natuure, kelle osaks ei ole ainult tunniandmine, vaid inimese kasvatamine ja kujundamine. Ikka eesmärgil, et saaksime Kristusele lähemale ja võiksime olla kasutatud Tema töös.
Instituut on tõelise koosõppimise, koostöö, üheskoos vaimuliku kasvamise ja osaduse paigaks. Kogeme sedasama, mida koguduseski – vaid ja ainult üheskoos on kristlus ja selle praktiseerimine mõeldav. Selles mõttes on UI kogudus, kus me saadetuna ja kantuna Jumala õnnistusest, üksteist õdede ja vendadena toetades ja julgustades sammume akadeemilisel rajal. Rajal, mis ongi samaaegselt akadeemiline ning kiriklik ja osaduslik, sest teoloogia ja selle õpingud on mõtestatavad ainult kiriklikus ja Jumala teenimise kontekstis”.
Millised iganes on Sinu ootused ja õppima tuleku põhjused, nendele vaatamata ja nendele vaadates, oled kindlasti teretulnud. Usklikena ei vali meie oma teed ja tööd, ega kujunda enda elusaatust, vaid seda teeb Issand. (Jh 15:16) Ta teeb seda ka siis, kui me sellest ise veel aru ei saa. Et aga arusaamine võiks kasvada, samuti kindlus, et Issand ka mind kutsub ja enda viinamäele saadab, selleks vajame Jumala Sõna ja palvet, õppimist ja süvenemist, toetust ja osadust. Seda kõike on usuteaduse instituut pakkunud üle seitsme aastakümne ning pakub seda Jumala armust tänagi.
Tere tulemast jätkama, teret tulemast alustama!
Õnnistussooviga
Ove Sander
Rektor
