Kolmapäeval, 9. septembril avas EELK Usuteaduse Instituut (UI) uue õppeaasta jumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus ja avaaktusega instituudi õppehoones. Õpinguid alustab 39 uut õppijat, mis on rektori piiskop Ove Sanderi sõnul rekordarv.
Jumalateenistusel Püha Vaimu kirikus teenisid peapiiskop Urmas Viilma, instituudi rektor piiskop Ove Sander, Uue Testamendi professor Randar Tasmuth ning õpetajad Kerstin Kask ja Siimon Haamer. Rektori sõnul oli osavõtjaid hulgaliselt.
Rekordarv uusi õppijaid
Avakõnes ütles piiskop Ove Sander, et õppeaasta algus on ennekõike tänupäev. „Tänane päev on esmalt tänupäev, sest Issand on kutsunud meie kooli õppima rekordarvu õppijaid, millist ma enda, pea kolme UI-s töötatud aastakümne jooksul ei suuda meenutada,“ sõnas rektor.
Rakenduskõrgharidusõppes alustab õpinguid kaheksa üliõpilast ja magistriõppes 20 – neist 15 teoloogia ja viis kristliku kultuuriloo magistrantuuris –, teoloogia eksternõppes kolm õppijat. Pastoraalseminari diakoni- ja preestrikursustele asus õppima seitse õppijat ning kirikumuusika osakonna D-kursusele üks üliõpilane. Kokku alustas instituudis õpinguid 39 uut õppijat.
Tarkus, mida ei tohi endale hoida
Rektor tuletas meelde Jeesuse sõnu Johannese evangeeliumist: „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks“ (Jh 15:16). Tulemine – olgu kogudusse või instituuti – on inimese samm, kuid kutsuja ja hoidja on Püha Vaim, nagu õpetab ka Martin Lutheri Väike katekismus. Nõnda on Issand kutsunud õppijaid Usuteaduse Instituuti juba 80 aastat.
Piiskop Sander küsis kõnes, mida Jumal tahab instituudis õppijale kinkida. Esmalt tarkust, mis apostel Jaakobuse sõnul on „esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta“ (Jk 3:17). Sellisena on Jumala tarkus rektori sõnul eelkõige Jeesus Kristus, tema arm ja halastus ning sellest lähtuv õpetus. „Nõnda on UI kohaks, kus kasvatakse nii eraldi kui üheskoos Kristuses armus, selle armu järjest süvenevas mõistmises ja selle armu kohases elus,“ ütles ta.
Saadud tarkust ei ole rektori sõnul õigust endale hoida, vaid see tuleb edasi anda. Seepärast ei ole kuhugi kadunud instituudi aegadeülene ülesanne valmistada mehi ja naisi ette kiriklikuks teenimiseks – vaimulikuna, hingehoidjana, kirikumuusikuna või mõnes muus Issandalt saadud kutsumuses. Kolmanda kingitusena nimetas piiskop Sander instituudis sündivat sõprust ja vaimulikku osadust: „See on tugev side ja osadus terveks eluks, mis jääb püsima ja saab täiuslikkuse kord Issanda palge ees.“
Peapiiskop meenutas piiskop Fulcot ja munk Nicolaust
Avaaktusel kõneles peapiiskop Urmas Viilma, kes meenutas neid, keda kirikukalender 9. septembril mälestab: Fulcot, esimest eestlaste piiskoppi (surn u 1180), ja munk Nicolaust, Fulco abilist (surn u 12. sajandi lõpp). Peapiiskop julgustas õppijaid astuma „samale teele, mida Maarjamaal on juba üle kaheksa sajandi käidud“.
Benediktiini munga Fulco määras Eestimaa piiskopiks Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal. Paavst Aleksander III soovitas 9. septembril 1171 või 1172 Trondheimi peapiiskopil määrata Fulco abiliseks Stavangeri kloostri eestlasest munga Nicolause, kes pidi olema talle teejuhiks ja tõlgiks.
Dekaan kutsus võtma õpinguaastatest maksimumi
Usuteaduskonna dekaan Liina Kilemit ütles tervituses, et õppima tulijad on väga huvitavad isiksused – eri vanuses, eri elualadelt ja erineva teekonnaga instituuti –, kes toovad kaasa oma kogemused ja nägemused ning rikastavad sellega kogu koolipere elu. Tänavuste esmakursuslaste ühine joon on dekaani sõnul huvi hingehoiu eriala vastu, mis on sel aastal esindatud ülekaalukalt. Küllap on see mõneti seotud meie ajastu ja ühiskonna ees seisvate väljakutsetega, märkis ta.
Töö ja pere kõrvalt õppima asumine on kahtlemata suur pingutus, tõdes Kilemit, kuid kutsus sisseastujaid võtma maksimumi kõigest, mida instituudil pakkuda on – ka sellest, mis jääb väljapoole ametlikku õppekava: suhtlusest kaasüliõpilaste ja õppejõududega ning osalemisest ühistes ettevõtmistes. Lähiajal tähistab instituut oma 80. aastapäeva, tulemas on mitu konverentsi ja näituse avamine ning varsti algav aasta toob EELK 110. sünnipäeva üritused.
Dekaan tõi esile, et vilistlased on tagasi vaadates rõhutanud instituudi erilist õhkkonda ja vaimsust, klassikalist traditsioonilist hariduse andmise viisi ning õppijate ja õppejõudude vahetuid suhteid. Samuti seda, et õpinguaeg kipub liiga kiiresti käest kaduma. „Kuna aega juurde luua pole meie võimuses, siis kasutagem juba antut võimalikult väärikalt,“ ütles Kilemit ja soovis õnnistatud uut algust.
Matriklid ja muusika
Aktusel anti usuteaduskonna üliõpilastele kätte matriklid ning tervitati ka pastoraalseminari ja muusikaosakonna õppijaid. Musitseerisid Kristel Aer süntesaatoril ja Peeter Sarapuu fagotil.
EELK Usuteaduse Instituut
EELK Usuteaduse Instituut on vanim Eestis pidevalt tegutsenud erakõrgkool. See asutati 1946. aastal pärast Tartu Ülikooli usuteaduskonna sulgemist. Kõrgkooli põhiülesanne on valmistada ette vaimulikke ja töötegijaid EELK kogudustele ning pakkuda teoloogial ja sellega seotud erialadel akadeemilisel haridus- ja teadustegevusel põhinevat kõrgharidust.
Instituudil on neli akadeemilist üksust: usuteaduskond, pastoraalseminar, kirikumuusika osakond ja täiendusõppe osakond. Lisaks tasemeõppele korraldatakse teoloogilist ja praktilist täienduskoolitust kiriku töötegijatele ning laiemale huviliste ringile. Kõrgkool asub Tallinna vanalinnas Pühavaimu tänaval, Püha Vaimu kiriku kõrval.
Foto: Siimon Haamer
