Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi õppejõududest ja töötajatest koosnev algatusrühm on järgmiseks paariks aastaks võtnud plaani mitmeid ettevõtmisi, millega soovitakse jäädvustada vaimuliku, teoloogi ja toomakristluse uurija Kaide Rätsepa (1926-1994) vaimset pärandit ning edendada temaga seotud teemade uurimist.
Detsembri keskpaika on planeeritud Rätsepa eluloole pühendatud näituse avamine instituudis. Näitus jääb avatuks paariks kuuks. 5. veebruaril 2027 leiab samas aset Kaide Rätsepa uurimisteemadele keskenduv teaduskonverents, mille lõpuosasse on kavandatud MTÜ Kaide Rätsepa Teaduskolleegium EELK UI juures, asutamine. Sellega kutsume liituma võimalikult paljusid teemast huvitatuid. Neljandaks suuremaks ettevõtmiseks selles sarjas saab Rätsepa elu ja tööd aga ka tema uurimisvaldkondi puudutava teadusliku kogumiku väljaandmine lähiaastatel.
Nagu juba mainitud, oli Kaide Rätsepa peamine uurimisteema toomakristlus. Mitmetes ristiusu esimeste sajandite kirjatöödes etendab olulist rolli apostel Toomas. See annab alust oletada, et tol ajastul eksisteeris eriline kristluse suund, nn toomakristlus, kus toda apostlit ja temaga seotud õpetust hinnati väga kõrgelt.
1958–1961 õppis Rätsep Inglismaal Oxfordi ülikooli Püha Katariina kolledžis, kus uuris gnoosist ja varakristlikku kirjandust. Paraku jäi aga tema toomakristluse teemaline doktoritöö kaitsmata, kuigi sai valmis kirjutatud. Mis asjaoludel täpselt doktorikraad omistamata jäi, vajab veel selgitamist. Selle asemel sai ta Bachelor of Letters (Baccalaureus Litterarum) kraadi, mis siiski oli oluliselt kõrgem, kui tavalõpetajale antav bakalaureuse kraad. Haruldane on aga muidugi asjaolu, et tollastest nõukogude oludest oli võimalik Inglismaale uurimistööle minna.
Tõukeks soovile jäädvustada Kaide Rätsepa pärandit sai tema 100. sünniaastapäevale pühendatud ettekandeõhtu Kaarli koguduses kevadel, kus viibisid aukülalistena tütar Anne-Elizabeth Varema ja lapselaps Henry-David Varema. Selgus, et nad olid säilitanud umbes 30 plastikust karbi mahus K. Rätsepa käsikirju ja raamatuid, kuid täpsemat ülevaadet nende sisust polnud. Senini polnud ka päris selge, kas säilinud on Oxfordi väitekiri. Pärast mitu päeva kestnud otsinguid leidis Henry-David vanaisa väitekirja kaks eksemplari. Käsikirju, jutlusi ja tema muude tööde visandeid ning trükitud materjale on lisaks säilinud vähemalt 10 suurema karbi jagu. Tänu usaldusliku suhte loomisele pärijatega algas 15. juunist Rätsepa käsikirjalise pärandi järk-järguline üleandmine esialgu kirikuloolasele Riho Saardile. Selle tulemusel on praeguseks koostatud Saardi poolt esialgne 85 kirjega bibliograafia. Kirjalik pärand antakse lähimal ajal säilitamiseks üle EELK Konsistooriumi arhiivile.
Rätsepa teadusliku pärandi jäädvustamise algatusrühmas on EELK Usuteaduse Instituudi professorid Jaan Lahe, Riho Saard, Randar Tasmuth, Alar Laats, dekaan dr Liina Kilemit ja rektoraadi juhataja Mariann Münter.
Dekaan dr Liina Kilemit
04.09.2026
